Ma olen viimase aasta jooksul palju reisinud, alustades Euroopast ja lõpetades Lõuna-Ameerikaga. Täpsemalt, ühel päeval tegin otsuse, et nüüd pakin oma kohvrid kokku ja kolin Tšiili. Ma ei ole seda otsust hetkekski kahetsenud.
Eestlasele on Santiagosse minemine lihtne. Osta ainult lennupilet, muretse kehtiv pass ja mine. Turisti viisa lubab Tšiilis viibida kolm kuud ning kui tekib isu kauemaks jääda, tuleb vaid korraks Argentiinas käia. Ma võin kinnitada, et nii pea kui kalk Eesti inimese jalg selle imelise mägise veiniriigi pinnale astub, sulab ka kõige jäisem süda. Sõit maanteel, Andid ühel ja Vaikne Ookean teisel pool, kulgeb ainult ahhetades ja ohhetades ja Jumala kätetööd nautides.
Bussisõit Santiagost Viña del Mar'i võtab aega 1,5 tundi. Viña del Mar on linn Valparaiso regioonis, mis asub Santiagost umbes 120 km läände, täpselt Vaikse Ookeani rannikul. Kui Santiago kesklinn näib justkui Euroopa suurlinn ja mida eristavad viimasest ainult kauguses laiuvad mängised Andid, siis seiklushimulisematele inimestele soovitan sõita just pealinnast välja ja minna vaadata, kuidas kohalikud tegelikult elavad.
Valparaiso on kuulus sadamalinn, mis oma lähistroopilise kliima ja värviliste majadega küngastel kõikide südamed võlub. Lõputud trepid, tänavakunst, tänavamuusikud ja tänavatoit. Ilma completot maitsmata ja piscot (Tšiilile omane viinamarjadest tehtud kange alkohol) joomata ei ole mõtet Tšiilist isegi lahkuda. Õhtu lõppeb ilmselt kohalikus baaris, kõrvus cumbia rütmid ja käes jahutav õlle kokteil michelada. Olgugi, et on väga raske leida kohalikku, kes inglise keelt räägiks, tuleks tõelise elamuse saamiseks endale mõned kohalikud tutvused tekitada. Just nemad oskavad näidata kohti, kuhu turist tavaliselt ei satu, sest mis mõtet on sõita teisele poole maakera, hotellis konutada ja ainult teiste turistidega aega veeta? Õige vastus - ei olegi.
Valparaiso regioonis, Viña del Mar’is viibides tuleks kindlasti külastada kohalikku turgu, kust on võimalik igasuguseid värskeid troopilisi puuvilju saada ning seda nii odava hinna eest, et suurima tõenäosusega vajub sul suu lahti. Pärast seda elamust ei suudaks mitte keegi enam Rimist ostetud maitsetuid avokaadosid süüa. Lisaks kõigele sellele saab turult igasuguseid erinevaid mereande, sest Tšiili, laiudes Vaikse Ookeani rannikul, on teadupärast meresaaduste maa.
Võimaluse korral tuleb linnast välja sõita, et näha kuidas kohalikud cowboy'd, huaso'd, elavad. Suviti, detsembrist kuni märtsini, on kogu loodus punaka varjundiga, sest vihma sel perioodil praktiliselt ei saja. Mägistel teedel hobustega ratsutavad huaso'd , kes neile omast õlgedest tehtud kaabut, chupalla't kannavad, ei ole mitte midagi eriskummalist. Samuti ka liigselt sõbralikult hulkuvad koerad tänavatel, mis tundub kogu Lõuna-Ameerika probleem olevat.
Nüüd ei olegi enam muud, kui paki oma Playluggage kokku, osta pilet ja lenda Tšiili. Mis saaks olla parem, kui külm Eesti talv lähistroopilises mägises Tšiilis veeta? Juhtumisi hakkab seal just suvi ja linn kubiseb rõõmsameelsetest inimestest. Kui see postitus isu tekitada ei suutnud, siis kindlasti suutsid seda pildid.
Ja pealegi, lend on pikk, seega Playluggage oma lisafunktsioonidega on ideaalne selle mööda saatmiseks.